Loeng 14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Sel nädalal tahaks kirjeldada kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

1) Esimeseks näideks oleks siis Trojani viirus. Viirust saadetakse kas meili teel, või tõmmatakse arvutisse mingi interneti lingist. Peale seda, kui sinu arvuti on viirusega nakatatud saadab ta viiruse loojale sinu arvutis olevad andmeid või need andmeid, mida sa jooksvalt sisestad.

Ühe näite toon ka päris elust. Kunagi ammu üks sõber saatsi mulle MSN-i kaudu faili, mida tema väitel pidi minu arvutikiirust tõstma. See fail kirjutas ennast minu arvuti rigistrisse. Peale seda sõber sai mul CD-ROMi avada ja arvutile restardi teha, ehk manipuleerida minu arvutiga.

2) Teine juhtum, mis on vist ka kõige levinum pettuskeem internetist on seotud interneti kirjadega, kust sul teatakse seda, et sa oled võitnud 1000000000000USD mingi suvalises lottos. Selleks, et võidu kätte saada tuleb edasta oma isiklikult kontaktandmed alustades elukohtast lõpetades pankaarve numbriga.
Sarnane skeem on ka nii nimetatud Nigeeria kirjadel. Kiri teatab sind sellest, et sulle tehakse ettemakse mingi kauba eest. Selleks on vaja sinu pankaarve numbrid. Panin tähele ka seda, et kui mina olen ka mõned asjad müünud kas osta.ee või okidoki.ee neid kirjad jõudsid mulle postkasti tihemini.

3) Pettumis viis on seotud interneti ostudega. ebay.com, okidoki.ee. Kõik neid interneti poed võimaldavad kliendile osta asjad soodsalt. Tihti juhtub ka see, et kaup ei jõua kohale sest seda pole keegi saatnud sulle. Ehk siis pannakse müüki kaupa, mis ei eksisteeri. Enne ostu tuleb kindlasti olla väga ettevaatlik ja põhjalikult kontrollida müüja tausta.

Loeng 13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Esmalt tahaks kirjutada BiaAgi-st:

BizAgi on nii takrvara, kui ka samal ajal firma, mis arendab BPMN keelt. Tegu on vaba tarkvaraga, mis saab iga üks endale alla laadida ja alustada tasuta enda ogranisatsiooni protsesside modelleerimist. Eestis näiteks kasutab seda tarkvara MTA selleks, et kaardistada kõik oma protsessid ja et nad oleksid kõikidele töötajatele lihtsasti loetavad.

Otseselt iga üks ei saa seda tarkvara arendada, kuid on võimalik anda tagasisidet millega reaalselt BizAgi arvestab. Näiteks BizAgi-s ei ole võimalik joonistada äriprotsessi vertikaalselt. See käib eriti närvidele, sest pead koguaeg toppima elemendid üks teisse kõrvale, et mahutada oma protsessi näiteks A4. Kirjutasin sellest kirja BizAgi-le ja 24 tunni jooksul tulle vastus, et mina ei ole esimene, kes seda mainib, nemad arvestavad sellega ja kindlasti uues versioonis see võimalus tuleb. Seega inimesi kuulatakse ja iga üks võib anda oma pannust, kuidas muuta tarkvara paremaks. Samuti ettevõttel on toetajad ja partnerid, kes löövad kaasa arendusprostsessiga. Näiteks aitavad rahaliselt.

Teiseks vaba tarkvaraks on OpenOffice. Mitmed inimesed arendavad seda tarkvarat vabatahtlikult, et teha maailmas kõige paremat kontoritarkvarat. Mainekas firma Oracle toetab ka seda projekti. OpenOffice.org kasutab LGPL  litsentsi. Seega Oracle rahastus ja terve maailma ideed ja arendusoskused võivad tulevikus teha väga head vaba tarkvarat.

Loeng 12. Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Täna sai lugetud Hacker-HOWTO autoriks Eric S. Raymond ja tõlkijaks Kaido Kikkas. Lugesin vaheldumisi mõlemad versioonid (ehk siis inglise ja eesti keelne) ja võin öelda seda, et Kaido tegi korraliku tõlkimise töö. Ehk siis seda, mis sai loetud inglise keeles on tõlkitud sama tähendusega ka eesti keelde.

Endale jättis loetud selge mulje ja arusaam, et minust häkkerit ei saa. Kräkkerit ka kindlasti mitte, sest muukida teiste arvutid, telefoniliinid jne on ju ebaseaduslik ja seadusele vastu ma minna ei soovi.

Minu varasem arusaam, kes on häkker oli praktiliselt sama, mis on kirjeldatud tekstis. Olen nõus sellega, et see inimene ületab piiri, tuues teistele kasu ja midagi uut, mida võiks õppida. Ta harib teised inimesed jägades enda oskused või saavutused. See jäganamine toimub näiteks mingi avatud koodi tarkvara kirjeldamisega. Näiteks hetkel on väga palju tarkvara, mis teeb Android telefoni paremaks (säästab batareid, annab võimalusi laadida custom skin-id jne). Niisama custom skin-id ei saa laadida, tuleb telefoni häkkida. See on juba tehtud häkkerite poolt.

Nõus olen ka sellega, et see eriala tähendab 100% pühendamist ja väga laia silmaringi. Pead teadma mittu programmeerimist keeli ja pead olema üldiselt haritud. Samuti ei soovita postitada sõnumid, kus leidub vigu. Sellest tuleb ka nõue, et inglise keel peab olema tasemel.

Iga kord paneb ka imestama see, mis nimed häkkerid internetis kasutavad end identifitseerimiks. Ei teadnud, et selleks on ka omaette reegel:

• Ära kasuta tobedat või ülipretensioonikat kasutajanime.

Kokkuvõtteks tahaks öelda seda, et tekst oli huvitav ja teadmised nende inimeste kohta said täjendusi. Kui ainet Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad ei oleks õppekavas see tekst ilmselt jäigi lugemata.

Loeng 11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Tooks välja litsensina AS Regio kontuurkaardid http://www.regio.ee/kontuurkaart/

Kindlasti vägav mugav lahendus koolide jaoks. Kaardid saab tasuta printida ja jagada tunnis. Ainuke, midagi peaks jälgima, et jääks alles viide Regiole, kui autorile. Samuti plussiks tooks välja ka seda, et Regio pakkub kaartide erineva suurusse printimiseks.

Üheks näideks veel, mida võib kasutada vaba litsentsina on http://www.flickr.com/

Flickerit võib kasutada näiteks maja sees, intranetis galeriiks. Mugav ja lihtne. Samuti start-up projekti puhul, kui tuleb hoida kuskilt toote pildid. Neid pildid võib kasutada pärast näiteks karusell reklaami ehitamiseks. Kasutamistingumused on Yahoo! ettevõtte omad.

Kasutatud materjalid:

http://info.yahoo.com/legal/us/yahoo/utos/utos-173.html

http://www.regio.ee/?op=body&id=142

Loeng 10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Tänapäeval on olemas organisatsioonid, mis reguleerivad litsens tarkvara kasutamist. Eestis näiteks kontrollib litsens tarkvara kasutamist ettevõtte töös Business Software Alliance.

Ettevõttel kindlasti ei tasu kohe paanikasse sattuda, kui BSA saadab neile kirja, et tuleme Teie kontorisse tarkvara kontrollida. Isegi kui BSA leiab mingis töötaja arvutis piraat tarkvarat, koheselt ei tule 1000000EUR trahvi, nagu seda protsessi kirjeldatakse ajakirjanduses. Tehakse ettekirjutus, et tuleb eemaldada järgmist tarkvarat töötaja arvutist teatatud päevade jooksul.

Kui rääkida piraat tarkvara kasutamisest tava inimeste seas siis tarkvara tootjad näevad seda vist nagu õudsad filmi nende elus. Vaadates sellele, kui palju kasumit on jäänud saamata. Samas kui vaadata kohtupraktikat, siis vähesed saavad karistuse piraatluse eest. Karistused on küll karmid ja teinekord paneb mõtlema, kui jagad mingit albumit torrents-is või kuskilt mujal. Kas on tarvis seda teha? Arvan, et olukord ei parene nii kaua, kuna iga üks ei hakka karistusi saama. Aga seda vist ei toimu kunagi, sest kus võtta nii palju inimesi, kes seda asja kontrollib.

Loeng 9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Rääkides vaba tarkvarast tahaksin tuua näite minu arvates ühest heast vaba tarkvarast. Teine näide vaba tarkvarast oleks selline, mis mulle ei meeldi.

Alustaks siis heast näidest. BizAgi on tarkvara, mille abil saab modelleerida äriprotsesse. Kindlasti on sellel tarkvaral ka teisi võimalusi, kuid mina olen kasutanud seda peamiselt äriprotsesside kaardistamise jaoks. Tarkvara on mugav ja intuitiivne kasutamiseks, tulemus on ilus ja lihtsasti loetav kõigile. Selles tarkvaras meeldib mulle eriti visualiseerimise osa. Kasutusel on erinevad värvid, elementide väljanägimine on suurepärane. Kohe tahaks tõmmata paralleeli Rational Rose tarkvaraga. Selle tarkvaraga saab ka modelleerida äriprotsesse, aga ta on tasuline ja visualiseerimise osa on 1990-ndate aastate lõpust. Diagramme, mis on loodud Rose abil, ei julgeks ma küll Tellijale näidata.

Minu jaoks halvaks näiteks vaba tarkvarast on odav MS Office kloon, milleks on OpenOffice. Selles ei saa normaalselt avada .docx dokumente, navigatsioon ja kasutajamugavus on madal. Visuaalne osa on ka eelmisest sajandist. Seega eelistan MS Office kasutamist.

Loeng 8. Virtuaalmaailmad

Virtuaalmaailma kirjeldamiseks sobib aluseks madinamäng counter-strike. Tänapäeval eksisteerib mitmeid erinevaid madinamänge. Mõnedel madistavad omavahel inimeste kujuliste objektidega, mõned kasutavad muinasjuttudest sarnaseid personaaže. Kõiki neid mänge ühendab üks asi: tegevus toimub virtuaalmaailmas ja kui Sinu poolt juhitud personaaž või objekt saab surma, siis Sina kui juhendaja jääd reaalsuses ellu ja Sulle antakse uus võimalus proovida veel üks kord. Ja see kestab lõpmatuseni.

Kui rääkida counter-strike-st, siis tegu on väga populaarse madinamänguga. Inimesed võivad saada mänguga nii elamusi, kui teenida ka raha. Üks hea näide on just TTÜ-s CS-i korraldatud võistlus, kus auhinnafondiks oli 7500EUR. 

Et olla mängus edukas peab inimene kõik oma kogemused kaasa võtma virtuaalmaailma ja need seal realiseerima. Virtuaalmaailm võimaldab näidata, kui hea reaktsiooniga on inimene, kui hea on tema taktiline taip. Samas inimesed suhtlevad omavahel mängides counter-strike, teevad nalja. Sellest võib järeldada, et virtuaalnemaailm sellest mängust meenutab ka reaalsust. Ainult on üks suur vahe, olenemata kui kõva madin seal toimub, reaalsuses kõik jäävad ellu. 

Loeng 7. Märgendamine ja folksonoomia

Üheks näiteks, kus folksonoomia hästi toimib, on Pivotal tracker. Pivotal tracker on keskkond, mida on projekti juhtimiseks lihtne kasutada. Pivotal tracker loob suunatud koostöö tervele tarkvaraarenduse meeskonnale, kus kõik ülesanded saab grupeerida erinevate tingimuste alusel ja määrata nendele erinevad staatused. Igale ülesandele määratakse label-id. Ülesande label-id seovad lood ühte võrgustikku. Label-id lasevad meeskonnaliikmetel ülesanded kiiresti leida ja näha progressi kõrgemal tasemel.

Arvan, et Youtube-l ei ole folksonoomia hästi arendatud. Eriti Youtube app, mis on kasutusel Androidi telefonil, millegaon praktliselt võimatu leida mingit videot otsides vaid sõnaosaga. Samuti ei ole võimalik otsida videot sisu järgi. Kindlasti tuleks Youtube-l video üleslaadimise ajal video label kohustuslikuks määrata pannes video lühikirjelduse kõrvale.

Loeng 6. Wiki-maalilm

Wikipedia.org on hästi realiseeritud projekt, kuid mõned parandused ikkagi võiks sisse viia.

Peamine probleem on andmete kvaliteediga. Otsides artiklit inglise keeles, võib praktiliselt 100% kindel olla, et leiad artikli vastavalt sisestatud otsingu kriteeriumitele. Teiste keeltega ei ole nii. Arvan, et andmete kvaliteet peaks olema kõikides keeltes võrdne. Selleks võiks isegi palgata inimesi, kes hakkaksid informatsiooni tõlkima.

Võib-olla on tulnud aeg disaini muutmiseks? Mõnedel inimestel võib silm vanast disainist juba väsinud olla. Kindlasti alguses tuleks läbi viia küsitlus, kas tasuks seda teha või mitte, samuti tuleks küsida, mida vahetada.

Lisaks  võiks Wikipedia premeerida neid inimesi, kes lisab kõige rohkem informatsiooni ressursile. Teha võiks näiteks edetabeli, kes ja kui palju informatsiooni on lisanud.

Võiks proovida sisse viia artiklite hindamise võimaluse. Iga inimene võib hinnata, kas talle meeldis üks või teine artikkel. Tulemuste põhjal võiks teha statistika, mis tüüpi artiklid inimestele kõige rohkem huvi pakuvad.

Samuti võiks näidata enim loetud ja otsitud artikleid.

Kõike võib proovida, kuid ega ka praegune variant kõige halvem ole, sest olen alati leidnud, mida otsin.

Loeng 5. Blogosfäär

Selles postituses ma kirjeldanblogimise erinevaid motiive ja toon konkreetseid näiteid veebist.

1. Reisimine. Reisides inimesed tahavad jagada teistega oma muljeid. Võib-olla inspereerida ka teisi minema reisile. Inimesed jagavad soovitusi, pilte sündmuskohalt ja tutvustavad kohalikku elu-olu. http://yhelteljel.ee/
2. Trenniblogi. Inimesed jagavad teistele oma kogemusi, kuidas kaalu langetada, kuidas efektiivsem trenni teha. Toovad näided oma treening plaanidest. http://danielleringblog.blogspot.com/
3. Misside blogi. Naised kirjeldavad, kui raske on olla ilus:) http://www.missuniverse.com/blogs/index
4. Vastutustundliku ettevõtlus. Inimesed jagavad mõtteviisi, kuidas ettevõtluses olla hooliv kogukonna, keskkonna, töötajaskonna ja turuosaliste suhtes. http://www.csr.ee/Blog-page-48/
5. Kinnisvarablogi. Tõnu kirjutab meile kinnisvara uudistest ja kinnisvara turu hetke seisust. http://www.adaur.ee/index.php/blogi-uudised/

On näha, et inimesed kirjutavad erinevatest asjadest. Internetis praktiliselt keegi ei saa keelata ennast väljendamast.

Loeng 4. Sotsiaalsed võrgustikud

Ise ma pidevalt ei kasuta sotsiaalvõrgustikke,  vaid natuke odnoklassniki.ru ja seda ka ainult selleks, et emale mitte helistada, vaid saata tasutalühikseid sõnumeid, kuidas mul vahepeal läinud on. Proovisin  seekord vaadata odnoklassniki.ru sotsiaalvõrgustikku Matt Webbi kriteeriumte alusel:

Identiteet – kindlasti on odnoklassniki.ru sotsiaalvõrgustikul oma identiteet, eriti Venemaal, kus see välja mõeldi. Inimesed teavad, mis see on ja mis põhimõttega see töötab. Inimesed peavad sisestama oma õige ees- ja perenime, aga see ei ole kohustulik, et need lahtrid oleks täidetud just õigete andmetega. Seega paljud panevad endale ainult õige eesnime ja perenimeks näiteks punkti või muu sümboli. Seega võib öelda, et võrgustikul endal on identiteet kujundatud, aga inimestel võib identiteet puududa.

Kohalolek – selleks, et eristada, kas inimene kasutab sotsiaalvõrgustikku või mitte süsteemis on loodud kasutaja staatused. Ta võib olla online, offline või invisible. Seega igaüks võib jälgida inimeste kohaleolekut.

Suhted – kõik endised koolikaaslased on omavahel sõbrad. Sinu sõbraks võib saada ka suvaline inimene, keda sa tead reaalsest elust. Ta ei pea olema just sinu endine koolikaaslane. Samuti võib määrata, kes on sinu perest, kes on su parim sõber ja kellega sul on suhted. Seega suhted on erinevad ja inimesed ise määravad ja valivad kellega nad suhtlevad.

Vestlused – vestluse võimalus on realiseeritud ICQ või MSN-I näitel. Kasutajad võivad kirjutada nii siis kui inimene on online või kui ta on offline. Kasutaja saab sõnumi kindlasti kätte, kui logib jälle sisse.

Rühmad – iga üks võib jagada oma sõpru rühmadeks. Kasutajad ise otsustavad, millisesse rühma mingi tema sõber kuulub. Keegi ei kontrolli, mis rühmaga sa seod oma sõbra.

Reputatsioon – ma ei usu,  kui inimesel on kasutajakonto odnoklassniki.ru-s, et tema reputatsioon reaalses elus tõuseb. Samuti sotsiaalvõrgustiku sees on kõik võrdsed. Sellel sotsiaalvõrgustikul reputatsioon puudub.

Jagamine – iga kasutaja otsustab ise, kui palju ta oma sisestatud isikliku informatsiooni jagab teistega. Kas ta jätab enda profiili avatuks kõigile või näevad tema pilte ainult tema sõbrad. Privaatsus on tagatud ja kasutaja ise otsustab, kellele ja mida jagada.

Loeng 3. Võrgukonnad

Internetis eksisteerivad erinevad võrgukonnad. Kõik need ühendavad inimesi omavahel erinevate põhjustel. Räägiks sellest võrgukonnast, kuhu satub praktiliselt iga noormees, kes õpib keskkoolis või põhikoolis. Praktiliselt igaüks nendest on elanud oma elus igavad ja vihmased sügisööd, kui kodutööd ei viitsi teha ja siis tuleb mõte, natukene mängida arvutimänge. See mõte võib inimest haarata enda võimusse päris kauaks. On olemas kohad (mängu võrgukonnad), kus inimesed leiavad endale vastased, kelle vastu mängida. Arvuti vastu ei saa kunagi seda elamust, mida saad siis, kui sinu vastaseks on teine inimene. Võite suhelda omavahel mängu ajal või üheneda ühte tiimi.

• Uued tehnoloogiad – pidev mängude areng. Tulevad uued versioonid, kus inimestele pakutakse uusi võimalusi, graafilisi lahendusi. Mõnda nendest on võimalik kasutada ainult raha eest ja inimesed on nõus maksma!

• Valikuvõimalus – igaüks saab valida, millist mängu mängida. Saab valida, kas mängid meeskonnas või üksi.

• Ajatu aeg – aega ei eksisteeri. Nii kaua kui mäng kestab, muu maailmaelu jääb seisma inimeste jaoks.

• Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus – kindlasti inimesed peavad pidevalt suhtlema mängu ajal selleks, et näiteks alistada teine meeskond.

• Hariduslikud püüdlused – mingi määral mängud omavad hariduslikku momente. Vähemalt sellest, kuidas luua uued suhted teistega ja vältida konflikte, luua strateegia jms.

• Palju vaba aega, mida sisustada – pigem vaba aeg kaob inimesel, kuna mängud võtavad kõik vaba aja endale.

• Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise – inimesed elavad ennast välja mängude ajal ja need emotsioonid on reaalsed ja neid edastatakse kas mikrofoni teel või tekstisõnumitena võrgukonna jututoas.

First post

Blogger **** with IE9 :)

Head postitamist kõigile:)