Täna sai lugetud Hacker-HOWTO autoriks Eric S. Raymond ja tõlkijaks Kaido Kikkas. Lugesin vaheldumisi mõlemad versioonid (ehk siis inglise ja eesti keelne) ja võin öelda seda, et Kaido tegi korraliku tõlkimise töö. Ehk siis seda, mis sai loetud inglise keeles on tõlkitud sama tähendusega ka eesti keelde.
Endale jättis loetud selge mulje ja arusaam, et minust häkkerit ei saa. Kräkkerit ka kindlasti mitte, sest muukida teiste arvutid, telefoniliinid jne on ju ebaseaduslik ja seadusele vastu ma minna ei soovi.
Minu varasem arusaam, kes on häkker oli praktiliselt sama, mis on kirjeldatud tekstis. Olen nõus sellega, et see inimene ületab piiri, tuues teistele kasu ja midagi uut, mida võiks õppida. Ta harib teised inimesed jägades enda oskused või saavutused. See jäganamine toimub näiteks mingi avatud koodi tarkvara kirjeldamisega. Näiteks hetkel on väga palju tarkvara, mis teeb Android telefoni paremaks (säästab batareid, annab võimalusi laadida custom skin-id jne). Niisama custom skin-id ei saa laadida, tuleb telefoni häkkida. See on juba tehtud häkkerite poolt.
Nõus olen ka sellega, et see eriala tähendab 100% pühendamist ja väga laia silmaringi. Pead teadma mittu programmeerimist keeli ja pead olema üldiselt haritud. Samuti ei soovita postitada sõnumid, kus leidub vigu. Sellest tuleb ka nõue, et inglise keel peab olema tasemel.
Iga kord paneb ka imestama see, mis nimed häkkerid internetis kasutavad end identifitseerimiks. Ei teadnud, et selleks on ka omaette reegel:
- Ära kasuta tobedat või ülipretensioonikat kasutajanime.
Kokkuvõtteks tahaks öelda seda, et tekst oli huvitav ja teadmised nende inimeste kohta said täjendusi. Kui ainet Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad ei oleks õppekavas see tekst ilmselt jäigi lugemata.
