Loeng 14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Sel nädalal tahaks kirjeldada kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

1) Esimeseks näideks oleks siis Trojani viirus. Viirust saadetakse kas meili teel, või tõmmatakse arvutisse mingi interneti lingist. Peale seda, kui sinu arvuti on viirusega nakatatud saadab ta viiruse loojale sinu arvutis olevad andmeid või need andmeid, mida sa jooksvalt sisestad.

Ühe näite toon ka päris elust. Kunagi ammu üks sõber saatsi mulle MSN-i kaudu faili, mida tema väitel pidi minu arvutikiirust tõstma. See fail kirjutas ennast minu arvuti rigistrisse. Peale seda sõber sai mul CD-ROMi avada ja arvutile restardi teha, ehk manipuleerida minu arvutiga.

2) Teine juhtum, mis on vist ka kõige levinum pettuskeem internetist on seotud interneti kirjadega, kust sul teatakse seda, et sa oled võitnud 1000000000000USD mingi suvalises lottos. Selleks, et võidu kätte saada tuleb edasta oma isiklikult kontaktandmed alustades elukohtast lõpetades pankaarve numbriga.
Sarnane skeem on ka nii nimetatud Nigeeria kirjadel. Kiri teatab sind sellest, et sulle tehakse ettemakse mingi kauba eest. Selleks on vaja sinu pankaarve numbrid. Panin tähele ka seda, et kui mina olen ka mõned asjad müünud kas osta.ee või okidoki.ee neid kirjad jõudsid mulle postkasti tihemini.

3) Pettumis viis on seotud interneti ostudega. ebay.com, okidoki.ee. Kõik neid interneti poed võimaldavad kliendile osta asjad soodsalt. Tihti juhtub ka see, et kaup ei jõua kohale sest seda pole keegi saatnud sulle. Ehk siis pannakse müüki kaupa, mis ei eksisteeri. Enne ostu tuleb kindlasti olla väga ettevaatlik ja põhjalikult kontrollida müüja tausta.

Loeng 13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Esmalt tahaks kirjutada BiaAgi-st:

BizAgi on nii takrvara, kui ka samal ajal firma, mis arendab BPMN keelt. Tegu on vaba tarkvaraga, mis saab iga üks endale alla laadida ja alustada tasuta enda ogranisatsiooni protsesside modelleerimist. Eestis näiteks kasutab seda tarkvara MTA selleks, et kaardistada kõik oma protsessid ja et nad oleksid kõikidele töötajatele lihtsasti loetavad.

Otseselt iga üks ei saa seda tarkvara arendada, kuid on võimalik anda tagasisidet millega reaalselt BizAgi arvestab. Näiteks BizAgi-s ei ole võimalik joonistada äriprotsessi vertikaalselt. See käib eriti närvidele, sest pead koguaeg toppima elemendid üks teisse kõrvale, et mahutada oma protsessi näiteks A4. Kirjutasin sellest kirja BizAgi-le ja 24 tunni jooksul tulle vastus, et mina ei ole esimene, kes seda mainib, nemad arvestavad sellega ja kindlasti uues versioonis see võimalus tuleb. Seega inimesi kuulatakse ja iga üks võib anda oma pannust, kuidas muuta tarkvara paremaks. Samuti ettevõttel on toetajad ja partnerid, kes löövad kaasa arendusprostsessiga. Näiteks aitavad rahaliselt.

Teiseks vaba tarkvaraks on OpenOffice. Mitmed inimesed arendavad seda tarkvarat vabatahtlikult, et teha maailmas kõige paremat kontoritarkvarat. Mainekas firma Oracle toetab ka seda projekti. OpenOffice.org kasutab LGPL  litsentsi. Seega Oracle rahastus ja terve maailma ideed ja arendusoskused võivad tulevikus teha väga head vaba tarkvarat.