Loeng 14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Sel nädalal tahaks kirjeldada kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

1) Esimeseks näideks oleks siis Trojani viirus. Viirust saadetakse kas meili teel, või tõmmatakse arvutisse mingi interneti lingist. Peale seda, kui sinu arvuti on viirusega nakatatud saadab ta viiruse loojale sinu arvutis olevad andmeid või need andmeid, mida sa jooksvalt sisestad.

Ühe näite toon ka päris elust. Kunagi ammu üks sõber saatsi mulle MSN-i kaudu faili, mida tema väitel pidi minu arvutikiirust tõstma. See fail kirjutas ennast minu arvuti rigistrisse. Peale seda sõber sai mul CD-ROMi avada ja arvutile restardi teha, ehk manipuleerida minu arvutiga.

2) Teine juhtum, mis on vist ka kõige levinum pettuskeem internetist on seotud interneti kirjadega, kust sul teatakse seda, et sa oled võitnud 1000000000000USD mingi suvalises lottos. Selleks, et võidu kätte saada tuleb edasta oma isiklikult kontaktandmed alustades elukohtast lõpetades pankaarve numbriga.
Sarnane skeem on ka nii nimetatud Nigeeria kirjadel. Kiri teatab sind sellest, et sulle tehakse ettemakse mingi kauba eest. Selleks on vaja sinu pankaarve numbrid. Panin tähele ka seda, et kui mina olen ka mõned asjad müünud kas osta.ee või okidoki.ee neid kirjad jõudsid mulle postkasti tihemini.

3) Pettumis viis on seotud interneti ostudega. ebay.com, okidoki.ee. Kõik neid interneti poed võimaldavad kliendile osta asjad soodsalt. Tihti juhtub ka see, et kaup ei jõua kohale sest seda pole keegi saatnud sulle. Ehk siis pannakse müüki kaupa, mis ei eksisteeri. Enne ostu tuleb kindlasti olla väga ettevaatlik ja põhjalikult kontrollida müüja tausta.

Loeng 13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Esmalt tahaks kirjutada BiaAgi-st:

BizAgi on nii takrvara, kui ka samal ajal firma, mis arendab BPMN keelt. Tegu on vaba tarkvaraga, mis saab iga üks endale alla laadida ja alustada tasuta enda ogranisatsiooni protsesside modelleerimist. Eestis näiteks kasutab seda tarkvara MTA selleks, et kaardistada kõik oma protsessid ja et nad oleksid kõikidele töötajatele lihtsasti loetavad.

Otseselt iga üks ei saa seda tarkvara arendada, kuid on võimalik anda tagasisidet millega reaalselt BizAgi arvestab. Näiteks BizAgi-s ei ole võimalik joonistada äriprotsessi vertikaalselt. See käib eriti närvidele, sest pead koguaeg toppima elemendid üks teisse kõrvale, et mahutada oma protsessi näiteks A4. Kirjutasin sellest kirja BizAgi-le ja 24 tunni jooksul tulle vastus, et mina ei ole esimene, kes seda mainib, nemad arvestavad sellega ja kindlasti uues versioonis see võimalus tuleb. Seega inimesi kuulatakse ja iga üks võib anda oma pannust, kuidas muuta tarkvara paremaks. Samuti ettevõttel on toetajad ja partnerid, kes löövad kaasa arendusprostsessiga. Näiteks aitavad rahaliselt.

Teiseks vaba tarkvaraks on OpenOffice. Mitmed inimesed arendavad seda tarkvarat vabatahtlikult, et teha maailmas kõige paremat kontoritarkvarat. Mainekas firma Oracle toetab ka seda projekti. OpenOffice.org kasutab LGPL  litsentsi. Seega Oracle rahastus ja terve maailma ideed ja arendusoskused võivad tulevikus teha väga head vaba tarkvarat.

Loeng 12. Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Täna sai lugetud Hacker-HOWTO autoriks Eric S. Raymond ja tõlkijaks Kaido Kikkas. Lugesin vaheldumisi mõlemad versioonid (ehk siis inglise ja eesti keelne) ja võin öelda seda, et Kaido tegi korraliku tõlkimise töö. Ehk siis seda, mis sai loetud inglise keeles on tõlkitud sama tähendusega ka eesti keelde.

Endale jättis loetud selge mulje ja arusaam, et minust häkkerit ei saa. Kräkkerit ka kindlasti mitte, sest muukida teiste arvutid, telefoniliinid jne on ju ebaseaduslik ja seadusele vastu ma minna ei soovi.

Minu varasem arusaam, kes on häkker oli praktiliselt sama, mis on kirjeldatud tekstis. Olen nõus sellega, et see inimene ületab piiri, tuues teistele kasu ja midagi uut, mida võiks õppida. Ta harib teised inimesed jägades enda oskused või saavutused. See jäganamine toimub näiteks mingi avatud koodi tarkvara kirjeldamisega. Näiteks hetkel on väga palju tarkvara, mis teeb Android telefoni paremaks (säästab batareid, annab võimalusi laadida custom skin-id jne). Niisama custom skin-id ei saa laadida, tuleb telefoni häkkida. See on juba tehtud häkkerite poolt.

Nõus olen ka sellega, et see eriala tähendab 100% pühendamist ja väga laia silmaringi. Pead teadma mittu programmeerimist keeli ja pead olema üldiselt haritud. Samuti ei soovita postitada sõnumid, kus leidub vigu. Sellest tuleb ka nõue, et inglise keel peab olema tasemel.

Iga kord paneb ka imestama see, mis nimed häkkerid internetis kasutavad end identifitseerimiks. Ei teadnud, et selleks on ka omaette reegel:

• Ära kasuta tobedat või ülipretensioonikat kasutajanime.

Kokkuvõtteks tahaks öelda seda, et tekst oli huvitav ja teadmised nende inimeste kohta said täjendusi. Kui ainet Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad ei oleks õppekavas see tekst ilmselt jäigi lugemata.

Loeng 11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Tooks välja litsensina AS Regio kontuurkaardid http://www.regio.ee/kontuurkaart/

Kindlasti vägav mugav lahendus koolide jaoks. Kaardid saab tasuta printida ja jagada tunnis. Ainuke, midagi peaks jälgima, et jääks alles viide Regiole, kui autorile. Samuti plussiks tooks välja ka seda, et Regio pakkub kaartide erineva suurusse printimiseks.

Üheks näideks veel, mida võib kasutada vaba litsentsina on http://www.flickr.com/

Flickerit võib kasutada näiteks maja sees, intranetis galeriiks. Mugav ja lihtne. Samuti start-up projekti puhul, kui tuleb hoida kuskilt toote pildid. Neid pildid võib kasutada pärast näiteks karusell reklaami ehitamiseks. Kasutamistingumused on Yahoo! ettevõtte omad.

Kasutatud materjalid:

http://info.yahoo.com/legal/us/yahoo/utos/utos-173.html

http://www.regio.ee/?op=body&id=142

Loeng 10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Tänapäeval on olemas organisatsioonid, mis reguleerivad litsens tarkvara kasutamist. Eestis näiteks kontrollib litsens tarkvara kasutamist ettevõtte töös Business Software Alliance.

Ettevõttel kindlasti ei tasu kohe paanikasse sattuda, kui BSA saadab neile kirja, et tuleme Teie kontorisse tarkvara kontrollida. Isegi kui BSA leiab mingis töötaja arvutis piraat tarkvarat, koheselt ei tule 1000000EUR trahvi, nagu seda protsessi kirjeldatakse ajakirjanduses. Tehakse ettekirjutus, et tuleb eemaldada järgmist tarkvarat töötaja arvutist teatatud päevade jooksul.

Kui rääkida piraat tarkvara kasutamisest tava inimeste seas siis tarkvara tootjad näevad seda vist nagu õudsad filmi nende elus. Vaadates sellele, kui palju kasumit on jäänud saamata. Samas kui vaadata kohtupraktikat, siis vähesed saavad karistuse piraatluse eest. Karistused on küll karmid ja teinekord paneb mõtlema, kui jagad mingit albumit torrents-is või kuskilt mujal. Kas on tarvis seda teha? Arvan, et olukord ei parene nii kaua, kuna iga üks ei hakka karistusi saama. Aga seda vist ei toimu kunagi, sest kus võtta nii palju inimesi, kes seda asja kontrollib.

Loeng 9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Rääkides vaba tarkvarast tahaksin tuua näite minu arvates ühest heast vaba tarkvarast. Teine näide vaba tarkvarast oleks selline, mis mulle ei meeldi.

Alustaks siis heast näidest. BizAgi on tarkvara, mille abil saab modelleerida äriprotsesse. Kindlasti on sellel tarkvaral ka teisi võimalusi, kuid mina olen kasutanud seda peamiselt äriprotsesside kaardistamise jaoks. Tarkvara on mugav ja intuitiivne kasutamiseks, tulemus on ilus ja lihtsasti loetav kõigile. Selles tarkvaras meeldib mulle eriti visualiseerimise osa. Kasutusel on erinevad värvid, elementide väljanägimine on suurepärane. Kohe tahaks tõmmata paralleeli Rational Rose tarkvaraga. Selle tarkvaraga saab ka modelleerida äriprotsesse, aga ta on tasuline ja visualiseerimise osa on 1990-ndate aastate lõpust. Diagramme, mis on loodud Rose abil, ei julgeks ma küll Tellijale näidata.

Minu jaoks halvaks näiteks vaba tarkvarast on odav MS Office kloon, milleks on OpenOffice. Selles ei saa normaalselt avada .docx dokumente, navigatsioon ja kasutajamugavus on madal. Visuaalne osa on ka eelmisest sajandist. Seega eelistan MS Office kasutamist.

Loeng 8. Virtuaalmaailmad

Virtuaalmaailma kirjeldamiseks sobib aluseks madinamäng counter-strike. Tänapäeval eksisteerib mitmeid erinevaid madinamänge. Mõnedel madistavad omavahel inimeste kujuliste objektidega, mõned kasutavad muinasjuttudest sarnaseid personaaže. Kõiki neid mänge ühendab üks asi: tegevus toimub virtuaalmaailmas ja kui Sinu poolt juhitud personaaž või objekt saab surma, siis Sina kui juhendaja jääd reaalsuses ellu ja Sulle antakse uus võimalus proovida veel üks kord. Ja see kestab lõpmatuseni.

Kui rääkida counter-strike-st, siis tegu on väga populaarse madinamänguga. Inimesed võivad saada mänguga nii elamusi, kui teenida ka raha. Üks hea näide on just TTÜ-s CS-i korraldatud võistlus, kus auhinnafondiks oli 7500EUR. 

Et olla mängus edukas peab inimene kõik oma kogemused kaasa võtma virtuaalmaailma ja need seal realiseerima. Virtuaalmaailm võimaldab näidata, kui hea reaktsiooniga on inimene, kui hea on tema taktiline taip. Samas inimesed suhtlevad omavahel mängides counter-strike, teevad nalja. Sellest võib järeldada, et virtuaalnemaailm sellest mängust meenutab ka reaalsust. Ainult on üks suur vahe, olenemata kui kõva madin seal toimub, reaalsuses kõik jäävad ellu.